Kommenteeri

Kangelane iseenda jaoks

Kuidas kirjeldaksid need teepuud seda metsa ja neid inimesi, kes siin hetkel kõnnivad? Üks väike ja noor puu metsa serval ütleks ilmselt, et inimesed on väga väikesed olendid, nagu sipelgad, kuna nende käigurada asub temast kaugel eemal. Õigupoolest pole ta kunagi inimesi väga lähedalt näinudki. Ja mets… see on kena, vaikne ja värvikirev, aga varjuline koht, kuna suurte puude oksad ja lehed katavad teda kõrgemal õhulise katusega. Teine puu inimeste kitsa käiguraja kõrval ilmselt arvab, et inimesed on suured olendid, kes teevad mõnikord kõva ja kakofoonilist, teine kord jälle mahedat ja imelist heli, mis sarnaneb linnulaulule. Oh, üks neist suurtest olenditest kallistab hetkel mu tüve, mõtleb ta, kui üks inimestest rajalt korraks maha astub ja käed ümber tema põimib.

See küsimub ja mõttejada tiirleb mu peas, kui koos ligi 40 inimesega Hiinas olles kitsal ja künklikul rajal kõrgel mägedes asuvas teemetsas kõnnin. On udune hommik Anxi lähistel. Mets on selles valguses maagiline – ämblikuvõrgud, punased õied puudel, mis imeliselt maitsevad, linnulaul, udusest õhust märg samblik teepuudel, toredad inimesed ümberringi, üks suur mahajäetud veekeedukann keset metsa, mis on olnud ilmselt arvukate teejoomiste keskmes… Tõsi on, et mul pole õrna aimugi, mida need teepuud võiksid mõelda või kuidas kogeda meie kohalolekut. Nad on küll kõik seotud, aga samal ajal ka väga erinevad, oma juurte, tüve, kogemuste ja tõega.

Tee isikliku tõeni

Sanskriti keeles tähendab sõna satya tõde. Ja seda laiemalt ka nii mõtete, sõnade kui tegude tasandil. Mu elus on olnud perioode, kus olen olnud väga usin ja innukas õpilane, ja teisi etappe, kus ma ei ole üldse õppida tahtnud, aga elu on mind selleks sundinud. Ma olen lapse, nooruki ja juba täiskasvanuna õppinud palju asju – fakte, luuletusi, valemeid, käelisi oskuseid, erinevaid lugusid, samuti seda, mida öelda, mida mitte, kuidas nö õigesti käituda, olukordadele reageerida, inimeste küsimustele vastata, peita või näidata oma emotsioone või mõtteid.

Mõned aastad tagasi, peaaegu ligi kolmkümmend aastat selliselt tegutsedes jõudis kätte hetk, kus suurpuhastus oli väga vajalik. Kõiki neid emotsioone, lugusid, uskumusi, käitumismustreid läbi lapates leidsin ma liiga palju sellist, mis mind ei teeninud ja minuga enam ammu ei resoneerunud. Kõik see mant ei toetanud mind, kuigi ma seda aastaid endaga kaasas kandsin. Selle suurpuhastuse keskel oli mul tunne justkui peale suurt osturalllit, kus ma olin kokku kahmanud liiga palju enda jaoks mõttetuid asju, mida mul tegelikult vaja polnud… Ma olin tuimalt ja mõtlematult lihtsalt järginud oma ihasid, emotsioone ja vanu mõttemustreid, lasknud kätel asju korvi tõsta, peatumata ja küsimata hetkeks, kas mul tegelikult kõike seda vaja ka on. Ma olin raisanud oma aega, energiat, ruumi ja raha. Aga see oli parim, mida ma tol hetkel oskasin teha, ma ei teadnud paremat viisi.

Tõeliselt elava inimesed tunnused

Hiinas ringi liikudes ja erinevaid teemetsi, teetehaseid ja enda elu tõeliselt teele pühendunud inimeste kodusid külastades kuulen mitmel korral vestluseid elusast teest ja selle omadustest. Nende vestluste järel uitab mu mõte samal rajal edasi, jään mõttesse, millised on tõeliselt elusa ja terve inimese omadused – sellise, kes 100% oma elu elab.

Need on üpris sarnased teega. Meil on vaja sarnaselt teepuudele ruumi kasvamiseks ja oma okste sirutamiseks. Neid kärpida lastes või pidevalt keskkonnas olles, mis meid ärritab, ei saa me sarnaselt teele kasvatada endale nö tugevaid ja sügavaid juuri. Lisaks vajame me sarnaselt teepuudele mitmekülget elukeskkonda, mis toetaks meie kasvamist. Ka vajame me puhast ümbrust (nii mentaalselt, emotsionaalselt kui füüsiliselt) kui tervislikku ja puhast toitu ning vett, et oma parimas vormis olla (sarnaselt teele, et toeta kõiksugused agrokemikaalid ka meie tervist ja heaolu). Me peame oma keha liigutama, puhkama ning leidma rahu ja vaikuse enda sees. Suhe meie ja meid ümbritsevatega, aga veel tähtsam, suhe iseendiga peaks olema seotud austuse ja aktsepteerimisega. Ja mis kõige olulisem – me peame jääma iseendaks, kindlaks oma tõele ja rajale.

Iseenda kangelane

Need lihtsad, aga mõnikord nii raskelt praktikasse rakendatavad taipamised on mu mõtetes, soovides ja isegi palvetes, kui Hiinas erinevate piiritult külalislahkete inimeste juures teetseremooniatel või teejoomistel osalen. Need on maagilised hetked, mis puudutavad mind väga. Ja kui ma seda ütlen, siis ma ei mõtle suurt sisemist ilutulestikku või emotsionaalset ameerika mägedel tiirutamist. Ma pean silmas sisemisi sosinaid, millele ma lõpuks julgen tähelepanu pöörata. 

 Sosinaid, mis toovad mind lähemale iseendale, enda satyale ja kõigele sellele, mis mulle tõesti korda läheb – see on iseenda vastu aus, lahke ja sõbralik olemine, niisamuti nagu ka teiste inimeste, loomade, looduse ja kõigi muude asjade vastu lugupidav olemine, samuti kõige kallimate inimeste jaoks olemas olemine, enesearmastuse praktiseerimine, mõningate vanade lugude, käitumismustrite ja reaktsioonide asendamine uute tervemate ja mind toetavamatega ning oma unistuste ellu viimine.

Mõnikord iseenda kangelaseks olemine tähendab võitude märkamist ja tunnistamist, mida keegi teine ei näe ega tähele ei pane. Ei ole aumedaleid, karikaid ega isegi julgustavaid patsutusi õlale. Oled ainult sina. Aga sa tead, et sa oled muutunud, sest sa mõtled, reageerid, tunned ja käitud teistmoodi. Sa elad rohkem oma tõde. Aitäh tee ja kõik need 40 inimest maailma erinevaist paigust, kes selle taipamise jaoks ruumi lõid.

Autor: Signe Sillasoo

Lisa kommentaar

Email again: